Rooma kirja seletus

Autori eessõna.
Rooma kirja uurides ärgem unustagem, et meie ees on maailma vaimuliku kirjanduse erakordne teos. Siin on kristlust esitatud nii üldiselt ja haaravalt, et tõlgendamistes peame unustama kõik tühised erinevused Rooma kirja seletamisel ja tänuga tunnustama seda, mida Jumal apostli kaudu teinud on. Varane kristlus hindas Rooma kirja sedavõrd kõrgelt, et andis talle Piiblis erilise koha. Pärast UT ajaloolisi raamatuid on see esimene apostlite kirjade hulgas. Talle on antud järjekorras esimene number Pauluse kirjade hulgas, kuigi Tessaloonika, Galaatia ja Korintose kirjad kirjutati varem.

Rooma kirja tähtsust on võimatu ülehinnata. See kiri on Pauluse vaimulik testament, mis on kirja pandud siis, kui ta oli valmis märtrisurma minema. See on kõige täiuslikum teos Pauluse teoloogiast ja on evangeelsetele uskkondadele erakordselt väärtuslik.

Kogu kristluse ajaloo vältel pole Rooma kiri kunagi taganenud oma auühtegi osaväärselt kohalt. Niisugused erinevate koolkondade inimesed nagu Augustinus, Thomas Aquinost, Luther, Calvin, Wesley, Spurgeon ja Karl Barth on kõik tunnistanud end Rooma kirja võlglasiks. Suured reformaatorid on ikka ja jälle just seda teost esile tõstnud. Ta on olnud kristluse suurte liikumiste keskmes. Mainigem vaid reformatsiooni XVI sajandil ja ärkamisliikumisi XVIII sajandil. Rõõmuga võime tõdeda, et huvi Rooma kirja vastu on haaranud ka tänapäeva protestantlikku mõtlemist. Kui 1918. aastal ilmus Karl Barth’i Der Römerbrief, siis ütles autor, et ta kirjutas seda teost avastaja rõõmuga. Ta oli teinud avastuse ja ruttas seda teistelegi kuulutama. Reaktsioon ei jäänud tulemata. On fakt, et Teise maailmasõja eelõhtuks oli Barth’i kriisi teoloogia haaranud suure osa protestantlikust maailmast. Veel kord ilmnes Rooma kirja erakordne jõud.

Rooma kirja esimene osa (ptk-d 1-11) on valminud vaimuliku seminari õppematerjalina. Kavatsesin, kui vanaduspäevadel aega jätkub, kirjutada ka teise osa (ptk-d 12-16).

Teise osa jaoks olin varem juba teinud üsna ulatuslikke märkmeid. Head abilised (kes oma nime ei soovi avaldada) on märkmete alusel koostanud ka teise osa seletuse. Olen neile väga tänulik.

Autori süü tõttu on selles puudusi rohkesti. Peatükid 12-16 on ennemini märkmete kogu kui seletus. Kokkusurutud sõnastuse tõttu võib mõni mõte ebaselgeks jääda. Loodan, et märkmete kasutajad seda lahkesti vabandavad.

Pärast käsikirja koostamist olen käesolevad märkmed hoolega läbi lugenud. Selle õpetuslikud seisukohad vastavad autori omadele.

Uue Testamendi tsitaadid on võetud peamiselt 1938. a tõlkest. – O. Tärk.