Pisaraist saavad teemandid

Rosemarie isa oli Saksa armee kindral. 1933–1934 juhatas ta Hamburgi kaitsepolitseid. Rosemarie sünni ajal külastas Hitler Hamburgi ja kuuldes, et ta peres on pärast kolme poega lõpuks tütar sündinud, ütles, et hakkab lapse ristiisaks. 1935. aastast oli isa Berliini politseiülem, 1936. aasta olümpiamängude ajal Hitleri ihukaitses. Rosemarie isa pettus natsionaalsotsialismis ja hakkas salaja aitama juute põgenemisel. 1939(?) külastas Gestapo ühel õhtul ta isa ja pani mehe valiku ette: ta kas võtab mürki või kogu perekond deporteeritakse. Järgmisel päeval suri isa “infarkti”. Terve sõja elas Rosemarie Claussen hirmus vene sõjaväe ees.

Praegu elab Rosemarie Claussen Saksamaa Baieri liidumaal Altdorfis. Juhatab oma abikaasa Tilo Clausseniga rahvusvahelist konfessioonidevahelist misjoniorganisatsiooni Josuamission, millele nad panid aluse 1976. aastal. Neil on kaks poega ja seitse lapselast. – Wikipeedia.

Igala aastal kutsub Josuamission pastoreid koos abikaasadega maailma erinevaist paigust nädalaks külla Rootsi misjonikeskusesse. See nädal on kokkutulnutele võimaluseks võtta aega enese jaoks – mõtelda oma elu üle ja uueneda vaimulikult.  Traumaatilised kogemused: sõda, lahingud, jälitamine, vägivald, kaotus ja surm on jätnud meie südameisse sügavaid haavu. Kibedus, viha ja hukkamõist, mida sel puhul tunneme, hävitavad meie hinge. Seetõttu kannatavad meie suhted teiste inimeste ja Jumalaga. Jumal kasutab Rosemarie ja Tilo Claussenit rahvusvahelises misjoniteenistuses, mille rõhuasetus on just andestusel ja tervenemisel. See on Jumala sõnum nii üksikisikuile kui ka kogudustele, mis ehitab ja taastab sildu inimeste, rahvuste ja koguduste vahel.